Kolumnist: Kreeka valikuteks tuleb valmis olla

Sest aeg tiksub, võlakohustused suruvad peale ja lahenduse puudumisel jätkavad kreeklased oma pangakontode tühjendamist. Lisaks juba terminiks saanud Grexitile, mis tähendaks Kreeka euroalalt lahkumist, räägitakse järjest enam Greccidentist ehk olukorrast, kus Kreeka vastu enda ja ka kreeditoride tahtmist rahaliidust välja kukub. Sellise olukorra võib esile kutsuda likviidsuskriis.

Kuidas asjad võiksid areneda?

Täna sel teemal ajalehes Financial Times arutlev kolumnist Martin Wolf kirjutab, et kaose vältimiseks on oluline võimalikud stsenaariumid enne läbi mõelda. Seejuures on olulisim otsus, kas Kreeka jääb rahaliidu liikmeks või ei jää, kui peaks leitama, et riik ei ole rahaliidu raames konkurentsivõimeline ega suuda ennast ka reformida. Konkurentsivõimetuse hind on praegune ränk tööpuudus.

Kreeka euroalalt lahkumise vastu räägivad Wolfi arvates nii majanduslikud kui ka geopoliitilised argumendid. Lahkumine tooks Kreeka majanduses uue ränga languse olukorras, kus hulk reforme ja kärpeid on juba tehtud ning asjad oleks ehk juba paranema hakanud. Teisalt räägib selle vastu väljavaade, et Kreeka otsib abi mõnelt ELile ebasõbralikult riigilt. Rääkimata negatiivsetest tagajärgedest rahaliidule endale, mis ühe liikme lahkumise järel ei oleks enam ei liha ega kala – ei pöördumatu rahaliit ega ka paindlik kohanduvate valuutakurssidega ühendus, vaid jäigalt fikseeritud kurssidega ebakindel liit.

Wolf leiab, et Kreeka rahaliidus hoidmine oleks parem variant. Ja pakub välja kaks lahendust – üks näeks ette uue abiprogrammi, mis lubaks Kreekale võlakergendust, kui riik vajalikud reformid läbi viib. Teine tee näeks kohe ette Kreeka võlakohustuste vähendamise jõukohasele tasemele, kuid sellisel juhul täiendavat välisabi Kreeka enam ei saaks. Kreekale jääb euro kui vääring, kuid valitsus peab võib-olla kehtestama kapitalipiirangud ning võtma eurode kõrval vähemalt ajutiselt riigisiseselt maksevahendina kasutusele vekslid. Eurost saaks n-ö paralleelvaluuta.

Kui aga leitakse, et Kreeka pole siiski võimeline rahaliidus jätkama, tuleks Wolfi sõnul kindlasti kaose asemel protsess kontrollitult läbi viia. See eeldaks ilmselt piiranguid pankadest sularaha väljavõtmisele, ent ka Kreeka võlakohustuste vähendamist ning uut laenu uue valuuta stabiliseerimiseks. Kreeka jääks edasi ELi liikmeks ja Wolfi arvates võib jääda ka võimalus, et Kreeka võtab kunagi tulevikus euro uuesti käibele.

Wolfi enda arvamus on, et õige valik oleks Kreeka euroalal jätkamine, mis eeldaks mõlemale poolele sobiva lahenduse leidmist koos tingimusliku võlakergenduse ja tõenäoliselt täiendava abiga. Kuid ka Kreeka rahaliidust lahkumine – eelpool juba nimetatud moel – oleks põhjendatav.

Kõik need alternatiivid kätkevad riske, kuid on oluline, et need oleksid ette läbi mõeldud ja langetatud strateegilise otsusena, mitte kaosest sündinud sundkäiguna, rõhutab Wolf.